Peeter Kreitzberg: Õppekava vajab põhjalikumat arutelu

01.02.2010

Eri riikide õppekavade tegijad ei ole suutnud leida põhimõtteliselt uut lähenemist ning õppekava tegemine on kindlasti aktuaalne.

Praegu koolides kasutatav õppekava on kindlasti faktidega liialt üle koormatud, õpilastel on koormust palju ja kava on vähe seotud õpilaste huvide ja tegeliku eluga. Gümnaasiumi tasemel on valikute hulk väike ja riigieksamite süsteem ei ole kindlasti päris see, mis ta peaks olema. Praegu üritatakse ära aimata, millised on riigieksamite teemad ja ülesanded ning tuubitakse neid pähe juba tükk aega enne õppeaasta lõppu. Pealegi, igasugune teadmiste kontroll on edukas siis, kui tulemus ületab 50 protsenti maksimumist. Praeguse riigieksamite 20 protsendi puhul eeldatakse, et õpilased niikuinii pole seda õppinud ja kui tõstaksime lati veidi kõrgemale, siis ei lõpetagi äkki kooli ära. Selliseid mänge ei ole mõtet mängida.

Kindlasti on probleem ka selles, kui seostatud maailmapilti õppekava võimaldab luua. Ma arvan, et õpilaste üldharidus ei ole õppekava järgi just põhjalik.

Gümnaasiumiharidus peaks võimaldama rohkem valikuid. Neid on praegu liiga vähe ja väiksed koolid ei suuda neid pakkuda.

Põhikooli õppekava peaks rohkem rõhku panema isiksuse arendamisele ja sellele, et inimene õpiks ennast tundma ja valmistuks järgnevateks valikuteks. Peaks olema palju rõhuasetusi kaasaegsete teaduste omandamisel. Praegu on põhikool rohkem nagu ettevalmistav etapp gümnaasiumiks.

Soome uues õppekavas on üld-osas sõnastatud toredad eesmärgid: vähendada õpilaste õpikoormust, suurendada iseseisva töö osakaalu, panna rõhku kriitilisele ja loovale mõtlemisele. Ent need, kes on uurinud ainekavasid põhjalikumalt, kahtlevad, kas ilusate eesmärkide saavutamine on ikkagi võimalik. Ainete õppekavad vajaksid teiste spetsialistide kaasamist: ajaloo osas võiksid oma kõrvalseisja arvamuse välja öelda näiteks keemikud, matemaatika puhul ajaloolased ja nii edasi. Võib-olla kõige paremini paistab praegu silma matemaatika õppekava, mis on tõesti rohkem õpilasepäraseks tehtud ja on väga põhjalikult läbi arutatud.

Kommenteerimaks Keskerakonna ettepanekut, et koduseid töid pole vaja lastele anda ja selle asemel võiksid nad kodus keskenduda lugemisele, filmide vaatamisele ja isekeskis arutlemisele, võib tuua Soome näite. Soomlased ei anna matemaatikas praktiliselt üldse koduseid töid, samas on nende õpilased sel alal vaata et maailma parimad.

Kokkuvõttes on uue õppekava kohta õhus väga palju kriitilisi märkusi. Samas ei ole muidugi võimalik teha sellist kava, mis kõigile ühtemoodi meeldiks. See on alati suurte vaidluste objekt ja need vaidlused tuleb ikkagi ära vaielda. Praegu on olulise asjaga kiirustatud.