JULGUST MUUTUDA!

Eesti seisab täna teelahkmel. Eile tegemata jäänud otsused on tänaseks loonud meile Eesti, mille arengurongilt on suur osa inimestest maha jäämas. Euroopas on tormised ajad ning Eestiski on tunda lootuste purunemist ja edasiviivate sihtide puudumist.

Rahulolematus oma majandusliku olukorraga, ühiskonnas laiutav ebavõrdsus ning hirm ebastabiilsuse ees tekitavad soovi sulgeda aknaid ja uksi välismaailma ees ning sulguda endasse. Iial varem ei ole kellegi nahavärv, päritolu, sugu või seksuaalne sättumus olnud meie ühiskonnas sääraseks viha, sildistamise ja diskrimineerimise aluseks, nagu see on täna.

Meil on ühiskonnana täna valida kahe suuna vahel. Kas haakida Eesti rahvusvahelisest kogukonnast lahti, sulgedes end Euroopa äärealal provintslikku reservaati, või leida endas taas 90ndate arengulust ja avatus maailmale ning välja murda uuele tõusule.

Ebakindluse ajastul tuleb taas mõtestada ühiskondlikud põhiväärtused. Kui vundament on tugev, saab tulevikku julgelt ehitada. Seda vundamenti pole vaja kaugelt otsida. Eesti on alati olnud inimõigusi ja vabadust hindav ühiskond. Eesti põhiseadus annab meile kaks alussammast: Eesti on osa rahvusvahelisest õiguskorrast ning Eesti on sotsiaalne õigusriik, kus iga inimene väärib võrdseid võimalusi, vaatamata päritolule, vanusele, keelele ja elukohale.

Läbi ajaloo on vabaduse tähendus eesti rahva jaoks olnud seotud võitlusega võõra võimu vastu. Tänases Eestis on vaja anda vabadusele positiivne tähendus – olla vaba rahvas vabal maal ei ole ainult vabadus võõra võimu rõhumisest, vaid see on vabadus luua, ehitada ise oma elu, olles võrdne ja väärikas Euroopa rahvas.

Tänases maailmas kasvavad julgeoleku ohud millele peame olema valmis adekvaatselt vastama. Kuid ometi see, mis takistab olla vaba ja väärikas, ei tule ainult väljastpoolt, vaid on siinsamas, meie oma riigis: vaesus, ebavõrdsus, hoolimatus, pettumus.

Meie erakonna sihid on selged: esiteks, Eesti peab olema iga inimese vabadust kaitsev ning maailmale avatud demokraatlik riik; teiseks, Eesti kõigile elanikele tuleb tagada võrdsed võimalused arendada oma andeid ja teoks teha oma sihte; kolmandaks, Eesti peab kasvatama oma võimekust edukalt hakkama saada kahekümne esimese sajandi tormiliselt muutuvas maailmas.

Kahekümne esimese sajandi globaalsed majandusarengud esitavad Eestile uusi väljakutseid. Muutusi tuleb ette näha nii ettevõtluses, maksu- ja regionaalpoliitikas, tööturul kui sotsiaalsüsteemis. Neid muutusi ei pea kartma, neid muutusi tuleb juhtida. Eesti on uhke oma arengu üle e-riigina. Kuid e-riik ei lahenda iseenesest sotsiaalseid probleeme, ei vähenda ebavõrdsust ja ääremaastumist, ei taga inimlikku hoolt ja kvaliteetset arstiabi igale abivajajale. Seda saab tagada ainult inimesekeskne poliitika.

Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid toob kaasa ka uusi muresid. Ühiskondlik kihistumine ja ebavõrdsus kasvab. Eesti ei ole enam ammu odava tööjõu riik, mure on aga selles, et kallist tööd me veel teha ei oska.

Meie suutlikkus rahvana kestma jääda ja riigina areneda sõltub meie oskusest arendada maksimaalselt välja iga Eesti inimese võimed ja anded. Selle saavutamiseks on eelkõige vaja investeerida haridusse ja elukestvasse õppesse.

Selleks, et täita kahekümne esimese sajandi majanduse nõudmisi peab riik tegema kõik selleks, et iga inimene omandaks võimete kohase hariduse ja tegema kohustuslikuks vähemalt kesk- või erihariduse omandamise.

Riikides, kus üldine rikkus on elanike vahel võrdsemalt jaotunud, elavad inimesed kauem, tervemalt ja õnnelikumalt. Ebavõrdsuse vähendamine on muutumas maailmavaatelisest seisukohast riigi ja rahvuse kestvuse võtmeküsimuseks. Kui kõik ühiskonnaliikmed ei saa oma osa Eesti arengust, ähvardab see demokraatiat.

Sotsiaaldemokraatide panustamine ebavõrdsuse vähendamisse hakkab juba vilja kandma perepoliitikas. Kriitilistest sõnavõttudest laste vaesuse lubamatusest on saanud seadused. Oleme ellu viinud aegade suurima peretoetuste reformi. Jätkame võitlust vaesusega kõigil rinnetel – nii perepoliitikas, palgapoliitikas kui sotsiaalkaitses.

Sotsiaaldemokraatia eesmärgiks on vaba, salliv ja õiglane ühiskond, mille kõik liikmed, kõik huvirühmad ja kogukonnad peavad üksteisest lugu ja mõistavad ka teistsuguse kultuuritausta, nahavärvi ja poliitiliste veendumustega, aga ka erinevate vaimuannete ja võimetega inimesi.

Sallivus ja avatus ei ole ainult põhiseaduslik kohustus ja põhiväärtus, mitte lihtsalt meie ühine valik, vaid Eestile otseselt vajalik. Avatus rikastab ühiskondi, parandab kontakte välismaailmaga, edendab seeläbi ettevõtlust, kunsti ja teadust. Innovaatiline keskkond eeldab avatust ja sallivust ning need riigid ja piirkonnad, kus ollakse avatumad, on edukamad.

Eesti keele ja kultuuri areng on Eesti riigi mõte, aga seda saab teha vaid inimõigustel põhinevas ja maailmale avatud ühiskonnas. Isolatsioon ohustab eesti keele ja kultuuri arengut.

Vaba ja salliva ühiskonna loomisse on kaasatud kõigi inimeste anded ja võimed. Selline Eesti on atraktiivne ja elamisväärne ka noortele, kelle ees on lahti kogu maailma valikud.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tulevikuerakond. Sotsiaaldemokraadid on avatud väärtuspõhiseks koostööks kõigiga, kelle sihiks on kindlustada Eesti inimestele vaba ja väärikas elu tugevas ja avatud Euroopas. Vaid enesesse uskuv, teistest lugu pidav ja koostöövõimeline Eesti võib vaadata uhkelt tulevikku.

 

Vastu võetud SDE üldkogul 4. juunil 2016

yldkogu