Haridus

Tänane olukord

Vaatamata Eesti õpilaste headele tulemustele, mida näitavad rahvusvahelised võrdlusuuringud, ei jätka umbes kolmandik Eesti noortest pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist õpinguid. Noorte tööpuudus on üks Euroopa kõrgemaid. Samas ei jõua töötajatele pakutav täiend- ja ümberõpe tihti sihtgruppideni. Eestist on saanud üliõpilaste doonorriik, kus kvaliteetse hariduse kättesaadavust piiravad regionaalsed, sotsiaalmajanduslikud ja keelelised barjäärid. Õpilased ja õpetajad ei ole koolikeskkonnaga rahul. Paljudele noortele jääb huviharidus kättesaamatuks. Kõrgharidusõpe on enam kui pooltele noortest muutunud tasuliseks. Teadlaskonna juurdekasv ülikoolides ei ole piisav, vaid viiendikule õppejõukohtadest on rohkem kui üks kandidaat.

Visioon

Igaühele on tagatud mistahes haridusastmes võimetekohane ligipääs kvaliteetsele haridusele. Hariduskorralduse umbteed on kaotatud, väljalangevus minimaalne ja õpetajate ning õpilaste rahulolu koolikeskkonnaga kõrge. Tänu haridustaseme tõusule on kasvanud ettevõtlikkus, tööhõive ja palgatase, paranenud rahva tervis, suurenenud sallivus ja vähenenud korruptsioon. Eesti kõrgkoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised muutuste eestkõnelejad ühiskonnas ning talentide „väravad“ Eestisse. Teadmistepõhise majanduse arengut toetavad tööandjate ja -võtjate vajadustele vastavad täiend- ja ümberõppevõimalused. Rahvusvahelised ettevõtted toovad arendus- ja koolituskeskused Eestisse. Teadusest on saanud Eesti oluline ekspordiartikkel.

Meetmed

Alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kutseharidus

• Taastame lasteaedade riikliku toetusprogrammi: tagame kõigile soovijatele sõime- ja lasteaiakohad.
• Tagame alushariduse rahastamise riigieelarvest: koolieelse lasteasutuse viimases rühmas käivate laste kulud katab riik, samuti rahastab riik koolide juures toimuvat laste kooliks ettevalmistamist.
• Tõstame koolikohustusliku ea 18 eluaastani.
• Kindlustame riigipoolse tasuta põhi- ja keskhariduse. Senisele täiendavalt rahastatakse riigieelarvest muuhulgas koolilõuna kogumaksumus, töövihikud, kunstiõppe tarbed, koolisõit ning õpilaskodude loomine ja ülalpidamine.
• Rahastame riigieelarvest kõigi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning kutseõppeasutuste õpilaste huviharidust kahe nädalatunni ulatuses ehk 200 euroga (ca 3130 krooni) aastas.
• Kaotame põhikooli ulatuses omavalitsuse kohustuse tasuda teisele omavalitsusele, kui õpilane vahetab kooli ka siis, kui elukohajärgses omavalitsuses on talle õppekoht olemas.
• Põhikoolist massilise väljalangemise peatamiseks alustame kutsekoolide baasil algkooli lõpetanutele kutseõppekallakuga põhihariduse omandamise rühmade loomist – seadustame 4-aastase õppeajaga töökooli.
• Toetame riiklikult abiõpetajate rakendamist põhikoolis. Tagame kõigile 3-aastase kutseõppe lõpetajatele soovi korral võimaluse täiendavaks õppeaastaks eesmärgiga omandada gümnaasiumitasemega võrreldav üldharidus.
• Soodustame igati gümnaasiumiõpilaste võimalusi valida valik- ja vabaaineid kutseõppeasutustest ja vastupidi. Toetame praktikaprogramme, mis võimaldavad noortel kogenud meistrite juhendamisel omandada praktilisi tööoskusi.
• Kehtestame lasteaia, üldhariduskooli, huvikooli (sh spordikooli) ja kutseõppeasutuse õpetajate palgaläbirääkimiste riigipoolseks lähtepunktiks Eesti keskmise palga.
• Tagame omavalitsustele vahendid pikapäevarühmade avamiseks.
• Koolivägivalla vähendamiseks töötame välja üle-eestilise turvalise kooli programmi.
• Algatame koolivaramu programmi, toetamaks kooliraamatukogude komplekteerimist kõigi õppe- ja huvitegevuseks vajalike tarvikutega.

Kõrgharidus, täiend- ja ümberõpe

• Loome üliõpilastele tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: kindlustame riikliku koolitustellimuse ulatuses, mis tagab kõigile võimekatele noortele tasuta kõrghariduse. Suurendame riiklikku koolitustellimust magistriõppekavadele 20% võrra.
• Kindlustame nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased 130-eurose (ca 2000 krooni) õppetoetusega kuus (tudengipalk) ja edukamaid premeerime täiendavalt 65 euroga (ca 1000 krooni) kuus.
• Vabastame tööandja kulutused töötajate tasemeõppele erisoodustusmaksust.
• Taastame õppelaenude hüvitamise kultuuri- ja haridustöötajatele ning avalikele teenistujatele. Loome õppelaenude hüvitamise süsteemi üliõpilasvanematele.
• Suurendame ühiselamukohtade arvu ja korrastame ühiselamud, millega kindlustame turuhinnast madalama tasuga eluasemetingimused vähemalt 15% üliõpilaskonnast. Toetame koostööl (kõrgkool, kohalik omavalitsus, ettevõtted, üliõpilasorganisatsioonid) põhinevaid üliõpilaselamute projekte.
• Töötame välja Eesti talendipoliitika, et luua nii Eestist kui ka välisriikidest pärit andekatele noortele atraktiivsed tingimused siin hariduse omandamiseks ja töötamiseks. Toetame välisriikides hariduse omandanud eesti päritolu spetsialistide tagasipöördumist Eestisse.
• Kahekordistame doktorandi toetuse.
• Eesmärgiga suurendada täiskasvanuhariduses osalejate ringi, loome tööalase täiendkoolituse kolmepoolse rahastamise süsteemi, kus töötajate täiendkoolituse rahastamises osalevad nii riik, tööandjad kui töötajad.
• Toetame erivajadustega õppurite edasiõppimisvõimalusi ja ligipääsu kõrgharidusele.
• Suurendame riiklikku koolitustellimust õpetajakoolitusele, sh avatud ülikoolis, õpetajate ettevalmistust koos tudengile pakutava õppimisvõimalusega välisülikoolis (vähemalt üks semester) ning ülikoolipoolse mentortoega esimesel kahel tööaastal abi- või nooremõpetajana töötades.
• Kindlustame eelkõige maapiirkondades haridus- ja kultuuriasutustele üldise subsideeritud ligipääsu ülikiirele andmesidele.
• Toetame elektroonilise õpitarkvara ja õppematerjalide väljatöötamist ning kindlustame haridusasutustes E-keskkonna kasutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavuse.
• Toetame välisülikoolides erialase enesetäiendamise ja õpetamise kogemuse tava juurutamist kõrgemate akadeemiliste ametikohtade täitmisel.