Inimene ja ühiskond

Tänane olukord

Eestis on kõrgeima võimu kandjaks rahvas ning igaühele on tagatud demokraatlikud vabadused. Paraku on nende põhiseaduse alussätete järgimine muutunud aasta-aastalt formaalsemaks. Võimu koondumine erakondade tipp-poliitikute kätte põhjustab üha suuremat võõrandumist ja rahulolematust valitavate kogude tegevusega. Valitsev poliitiline kultuur alahindab konsensusdemokraatiat. Tavaks on muutunud võimu teostamine enamuse jõupositsioonilt. „Teerullipoliitikaga“ kaasneb avalike teenistujate sundparteistamine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. See vähendab täidesaatva võimu kompetentsust ning tõhusust. Asutusekesksus erinevate poliitikavaldkondade koordineerimisel, süvenev bürokratiseerumine ning riigieelarve ja erinevate arengukavade lünklik seostatus muudavad riigivalitsemise jäigaks ja lühinägelikuks. Inimesed on poliitikast võõrdunud. Poliitikuks olemist seostatakse vaid karjäärihuvi, mitte aadete teostamisega.

Visioon

Eesti arengut hoogustab koostööd ja osalusdemokraatiat väärtustav riigivalitsemine. Kaasav riik kindlustab avalikes huvides toimuva ja järjepideva arengu erinevates eluvaldkondades ning toetab ühiskonna terviklikkust. Valijate eelistusi paremini arvestav valimissüsteem tõstab valitute vastutust rahva ees ning suurendab usaldust avaliku võimu vastu. Riigiametnikke valitakse kompetentsuse, mitte erakondlike eelistuste alusel. Olulised poliitilised otsused langetatakse ekspertide, kolmanda sektori organisatsioonide ja poliitiliste jõudude koostöös. Avalike teenuste kättesaadavust ja esindusdemokraatia säilimist rohujuuretasandil toetab maakondliku omavalitsustasandi taastamine piirkondlike probleemide lahendamiseks. Noorte  poliitikas osalemise huvi on tõusnud, seda on soodustanud valimisõigusliku ea alandamine kohalike omavalitsuste valimistel ning noorte kohalike esinduskogude seadustamine. Eestist on saanud euroopalikult tasakaalustatud ühiskond, kus on tavaks naiste ja meeste võrdne esindatus kõigis poliitikavaldkondades ning poliitilistes tegevustes.

Meetmed

Tõhusam, läbipaistvam ja ettenägelikum riigivalitsemine

• Tagame üleriigilistele kodanikeühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös. Suurendame Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjude analüüsile toetudes ning otsuste ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad kaasates.
• Eesti riigi pikemaajalise arengukava põhjalikuks kaalumiseks ja konsensusliku tulevikustrateegia kujundamiseks moodustame Riigikogu tulevikukomisjoni.
• Tagame õiguskindluse. Me ei toeta üleöö toimuvaid muutusi õiguskeskkonnas ja väldime erakondlikku seadusandlusega manipuleerimist.
• Sätestame, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandatavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.
• Selleks, et valimistulemuste kaalukeeleks saaksid ideed, mitte erakondade rahastajad, kehtestame erakondade valimiskulutuste ülempiiriks 300 000 eurot (ca 4,7 miljonit krooni). Erakonna nimekirjas kandideeriva isiku personaalsed valimiskulud piirame 3 000 euroga (ca 47 000 krooni).
• Regionaalarengu edendamiseks peame oluliseks maakondliku omavalitsustasandi loomist, mille esindusorganiks on otsevalitav maavolikogu ja täitevorganiks maavanem. Maavolikogu moodustamise eesmärgiks on ühe omavalitsuse piire ületavate omavalitsuslike ülesannete parem täitmine ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondades.
• Viime sisse noorte-euro põhimõtte, mille kohaselt toetame riigieelarvest kohalikke omavalitsusi noorsootöö korraldamisel vastavalt omavalitsuses elavate noorte arvule ja kaasrahastamisest lähtudes.
• Seadustame küla- ja linnaosaseltsidele õiguse rääkida kaasa kohalike omavalitsuste volikogude töös.
• Kehtestame alates 2013. aastast kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisõiguse alates 16. eluaastast.
• Loome maakondlikele noortekogudele ja noortevolikogudele õigusliku aluse, seadustades nende valimise igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort.
• Kahekordistame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali riigieelarvelise rahastamise, suurendades seda 2,31 miljonile eurole ehk ca 36,2 miljonile kroonile aastas.
• Loome juriidilise aluse, et eestkosteorganisatsioonid ja vabaühendused saaksid kaitsta oma sihtrühmade õiguseid kohtus.
• Riigivalitsemise tõhustamiseks suuname riigiasutusi looma ühiseid teenindusbüroosid ja piirkondlikke kontoreid, mis võimaldavad kodanikel saada ühest kohast erinevaid avalikke teenuseid. Peame oluliseks avaliku ja erasektori koostööd riigivalitsemise tugifunktsioonide standardiseerimisel ja täitmisel.
• Toetame strateegiliste muudatuste kavandamiseks ja elluviimiseks valdkonnaüleste mitmekülgsete töövormide (võrgustikud, töörühmad, projektmeeskonnad jt) juurutamist avalikus teenistuses.
• Lõpetame avaliku teenistuse politiseerimise. Peame ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust, mitte poliitilist lojaalsust võimuerakondadele.
• Teeme avalikkusele kättesaadavaks informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate oluliste otsustusprotsesside kohta. Toetame ajakirjandusvabadust ja ajakirjanike ligipääsu avalikkuse jaoks olulisele informatsioonile.
• Suurendame e-riigi teenuste kättesaadavust võõrkeeltes.
• Toetame avaliku teenistuse suuremat avatust ja palgasüsteemi läbipaistvust. Ebaõiglased streigipiirangud tuleb tunnistada kehtetuks.

Sooline võrdõiguslikkus

• Edendame naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes. Seame eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.
• Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka, anname Tööinspektsioonile tagasi vastava järelevalveõiguse. Kuna põhiseaduse kohaselt peavad töötingimused olema riigi kontrolli all, tagame riikliku järelevalve ka töölepingute sisu teiste osade üle.
• Toetame töö- ja pereelu ühildamist, et emadel oleks senisest suurem võimalus tööl käia ja isadel lastega tegeleda.
• Rakendame meetmeid naistevastase vägivalla vähendamiseks.