Keskkond

Tänane olukord

Eesti liitumine Euroopa Liiduga on karmistanud keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Suureneb olmejäätmete maht, kuid samal ajal tegeletakse rohkem ka jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisega. Teiste maakasutusviisidega võrreldes on metsandusliku maakasutuse konkurentsivõime nõrgenev, on oht, et metsamaa pindala väheneb tulevikus. Täheldatav on ulukite arvukuse mõõdukas kasv metsades, mistõttu on suurenenud ka nende tekitatud metsakahjustuste hulk. Majanduse arengust ning heaolu kasvust tingituna on suurenenud energiatarbimine, samuti õhusaaste ja mürareostuse tase üha kasvava autode arvu, transiitvedude hulga suurenemise ning tööstussektori laienemise tagajärjel.

Visioon

Eesti on mitmekesise ja hästi säilinud looduskeskkonnaga riik. Meil on palju kaitsealasid, põlde ja metsi, mida on inimese kohta rohkem kui enamikes Euroopa riikides. Eestis hoitakse ja kasutatakse säästlikult maad, metsa, õhku, magevett, merd ning kalavarusid. Eesti keskkonnakaitsealane tegevus lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohtadest, arvestab meie ajaloolisi traditsioone ning sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Loodusliku mitmekesisuse ja kvaliteetse elukeskkonna säilitamise nimel teevad riik, uurimis- ja teadusasutused, ettevõtted ning kodanikuühendused pidevat koostööd.

Meetmed

Keskkonna- ja looduskaitse

• Toetame keskkonnasäästlike lahenduste ning tehnoloogiate eelistamist riigihangetel.
• Toetame keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ja laialdast levikut. Selleks on lisaks keskkonnateadlikkuse kasvule vajalik toetavate maksusoodustustega tõsta ka üksikisikute ja ettevõtjate majanduslikku huvi.
• Toetame ühiskondlikke liikumisi, mille eesmärgiks on kaasata võimalikult palju inimesi loodust hoidma. Kaasame kaitsealadel elavad inimesed loodushoiualasesse tegevusse ja rakendame nende teadmised, kogemused ja oskused rahvuslike loodusväärtuste hoidmisel. Toetame looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku loomist.
• Tõhustame keskkonnanormide täitmise kontrolli sadamates, raudteejaamades ja ladudes, vältimaks ohtlike ainete käitlemisest ja ladustamisest tekkivat ohtu.
• Kõige keskkonnasäästlikum ühistranspordiliik on raudteetransport. Selle eelisarendamiseks tuleb säilitada raudtee infrastruktuur riigi omanduses, kasutada Euroopa Liidu toetusi olemasoleva raudteevõrgu renoveerimiseks ja uute trasside väljaehitamiseks.
• Ühistranspordil põhineva reisijateveo kõrval peame teiseks eelistatumaks transpordiliigiks kergliiklust. Seetõttu käivitame kergliikluse arengukava koostamise ning loome tegevuskava kergliikluse soodustamiseks.

Säästlik ehitus

• Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaase 2020. aastaks 25-40% ja 2050. aastaks vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga. Eesti elamufond on aga vananenud ja kehva kvaliteediga. Soodustame kvaliteetse elamufondi tekkimist, et seeläbi tõhustada majanduskasvu, suurendada tööhõivet ja vähendada õhku paiskuva CO2 hulka. Väga madala energiatarbega elamud ja passiivmajad võimaldavad inimestele taskukohasemat elu ja tõstavad elatustaset.
• Loome tulumaksusoodustuse (üks tulumaksuvaba miinimum) passiivmajade ja madala energiatarbega majade või korterite omanikele kümne aasta jooksul peale eluhoone valmimist.
• Töötame välja toetuste süsteemi passiivmajade ja madala energiatarbega majade projekteerimiseks ja ehitusjärelevalveks.

Jäätmemajandus

• Katame Eesti jäätmejaamade võrgustikuga, et pakkuda jäätmejaama teenust ka maapiirkondades. Loome praegusele 70le lisaks 50 uut jäätmejaama.
• Toetame olmejäätmete tekkekohal liigitikogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70%ni jäätmetest.
• Tõhustame orgaaniliste jäätmete kogumist ja kompostimist tiheasustusega elamualadel eesmärgiga kompostida vähemalt 30% orgaanilistest jäätmetest.
• Jätkame linnade ja alevite reovee puhastusseadmete rajamist ning renoveerimist.

Keskkonnaohutus Läänemerel

• Loome tõrjefondi keskkonnareostuse tõrjumise võimekuse suurendamiseks.
• Süvendame rahvusvahelist keskkonnaalast koostööd kõigi Läänemere riikidega, et luua kogu Läänemerd kattev kontrollisüsteem, mille kaudu oleks võimalik kontrollida laevadel olevate jäätmete olemasolu ja reguleerida nende üleandmist sadamates.
• Toetame tõrjevarustuse kohustusliku miinimumi kehtestamist kõigile Läänemere riikidele koos kokkuleppega tõrjevahendite otstarbekaks paigutamiseks kõigisse olulisematesse sadamatesse.
• Taotleme rahvusvahelist kokkulepet naftalootsi teenistuse sisseviimiseks Läänemerel.
• Taotleme operatiivse ilma-mere-mudeli rahastamist ning rakendamist süüdlaste tabamiseks ning tõrje- ja päästetööde juhtimiseks.

Metsandus

• Metsanduse elavdamiseks (metsakasvatuse ja raieaktiivsuse hoogustamiseks) muudame metsamaa maksustamise korda ja seome metsamaa maksu metsa vanusega. Noorem mets peab olema madalamalt ja raieküps mets ning raiesmik kõrgemalt maksustatud.
• Toetame ühistegevuse arendamist, et suurendada erametsaomanike konkurentsivõimet.
• Muudame tulumaksuseadust, võimaldades füüsilisest isikust metsaomanikel müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 3836 euro (ca 60 000 krooni) ulatuses aastas.
• Toetame põlise riigimetsa jäämist riigile.
• Toetame kaitseala valitsejale suuremate volituste andmist metsamajanduslike tööde planeerimisel.
• Suurendame valgustus- ja harvendusraiete (kuni 30-aastates puistutes) toetuse maksmist Erametsakeskuse kaudu, et pakkuda tulevikus metsatööstusele kvaliteetsemat tooret.

Jahindus

Kõige olulisem on tagada jahinduse korraldamisel tasakaal kolmnurgas: maaomanik-jahimees-riik, kus igal osapoolel on oma õigused, vastutus ja kohustused. Ilma seda lähtekohta võtmata ei ole võimalik leida toimivat mudelit ka võimalikeks tulevasteks jahindusalasteks muutusteks. Avalik huvi jahinduse korraldamisel on ulukite asurkondade elujõulisuse säilitamine üle põlvkondade.

• Seisame selle eest, et jahipidamine kui harrastus jääks ka edaspidi kättesaadavaks kõigile asjast huvitatuile, sõltumata sissetulekust ja ühiskondlikust positsioonist. Oleme seisukohal, et riik peaks ka tulevikus võtma jahinduses eelkõige jahinduspoliitika kujundaja ja järelvalvaja rolli, delegeerides osa kohustustest Eesti Jahimeeste Seltsile.
• Seisame suurte jahipiirkondade säilitamise eest, arvestades, et jahinduse korraldamise aluseks on uluk ning minimaalseks jahipiirkonna suuruseks säiliks 5000 ha ühes ringpiiris.
• Riik peab jätkuvalt panustama jahindusse sh Ulukite põhjustatud kahjude kompenseerimisse.
• Toetame põhimõtet, et RMK ei kehtesta täiendavat maksukoormust jahindusorganisatsioonidele.
• Toetame maaomanike kaasamist jahindustegevuse kavandamisse.