Kultuur

Tänane olukord

Kümnekonna aasta eest Riigikogus konsensuslikult vastu võetud Eesti riikliku kultuuripoliitika põhiseisukohtade järgimine erinevate valitsuskoalitsioonide poolt tagas kuni viimaste aastateni rahvuskultuurile soodsa toimekeskkonna ning kultuuriasutuste jätkusuutliku tegevuse. Tänu olulistele riiklikele investeeringutele ja laenuressursside kasutamisele paranes silmnähtavalt paljude kultuuriasutuste materiaalne baas. Eesti Kultuurkapitali seadusekohane ning iga-aastastest eelarveväitlusest vaba toimimine tagas kultuurile vajaliku innovaatilisuse ja aitas elus hoida rahvakultuurivõrgustikku. Kuid majanduskriis näitas, et paraku ei teadvusta Eesti valitsus- ja äriringkonnad tõsiasja, et just materiaalse surutise tingimustes vajab rahvas eriliselt vaimset ja kultuurilist tuge. Kahel viimasel aastal teostatud drastilised eelarvekärped koos etenduse- ja kontserdipiletite ning raamatute käibemaksumäära tõstmisega on kultuurisfääri oluliselt destabiliseerunud ja vähendanud nii kultuuritarbimist kui kultuuriteoste ja -ürituste kättesaadavust vähekindlustatud elanikkonnale. Valusalt on ilmnenud arusaadavate prioriteetide puudumine kultuuriministeeriumi sisulises ning finantsilises tegevuses. Ministeeriumi partokraatlik juhtimisstiil on viinud kunstirahva ja kultuuribürokraatia teravasse vastasseisu.

Visioon

Kultuur on riigi vaimse julgeoleku ning rahvuse kestmise alus. Eestis mõistetakse, et just kultuur tagab edu ja elujõu kogu ühiskonnale, rahvale ja riigile. Kultuurist ja haridusest on saanud eelarvepoliitika prioriteedid. Investeerimine kultuuri ja maksusüsteemi muudatused soodustavad kultuuri tarbimist ning kultuurilise tegevuse sponsoreerimist. Kultuuriministeerium on muutunud ametkonnaks, kes näeb oma olemasolu ainsa põhjendusena rahvuskultuuri toimimiseks, kultuuriväärtuste tarbimiseks ning kunstnikkonna vabaks ja loominguliseks eneseteostuseks maksimaalselt soodsate vaimsete ja majanduslike tingimuste tagamist.

Meetmed

• Võtame kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks Eesti keskmise palga.
• Alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu 5%-le.
• Toetame Kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja väärika tasu maksmist loometöö eest.
• Loome kõrgkultuuri õpilasteni viimiseks ning koolinoorsoo esteetilise kasvatuse parendamiseks õpilasosaku, mida saab kasutada kontsertide, teatrietenduste, muuseumide jt koolipoolsete ühiskülastuste toetamiseks.
• Käivitame riikliku koondprogrammi “Eesti mälu” jätkame programmide “Digitaalne kultuuripärand“ ja “Eesti keel ja rahvuslik mälu” rakendamist.
• Jätkame “Eesti keele arendamise strateegia” rakendamist ja täiustamist. Toetame Eesti regionaalkeelte kasutamist kohaliku asjaajamise keelena neis omavalitsustes, kus regionaalkeel on püsielanike enamuse emakeeleks ning Lõuna-Eesti keele ja kultuuri ning Setomaa programme. Toetame võru, setu, mulgi, kihnu ja teiste regionaalkeelte arengut.
• Tagame Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone valmimise. Jätkame avalik-õigusliku ringhäälingu tehnoloogilist moderniseerimist ja tema arhiivi digitaliseerimist.
• Toetame väärtfilmide näitamist kõikjal üle Eesti.
• Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Rahvamaja kui kultuuri tugistruktuur olgu tasuta kohalike seltside koosolekute ja ürituste korraldamiseks ning ligipääsuks IT-vahenditele.
• Laiendame Eesti kultuuriesinduste ja kultuuriatašeede võrgustikku välisriikides.
• Jätkame hõimurahvaste programmi tegevust Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste hariduslike ja kultuuriliste püüdluste toetamiseks.
• Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse.
• Taastame kokkuleppe, et rahvaraamatukogude teavikutega varustamisel jagunevad kulud võrdsetes osades riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning riik tellib rahvaraamatukogudele kultuuriajakirju.
• Käivitame sihtprogrammi “Eesti lapse raamatuvaramu” eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust.
• Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi.
• Peame oluliseks kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi senisest tõhusamat koostööd loomemajanduse edendamisel, kõrgkoolide ühistegevust loomeerialade sidumisel ettevõtlusõppega ning EASi loomemajanduse meetmete kohandamist loomemajandussektori vajadustele.