Lõimumine

Eesti on eesti rahva ajalooline kodumaa, ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks. Omariiklus on vastutus, mis eeldab vastastikust avatust ja võrdväärset koostööd teiste riikide ja rahvastega ning tingimuste loomist vähemuskultuuride säilimiseks ja arenguks.

Tänane olukord

Riiklik integratsioonipoliitika, mis algselt oli rajatud keeleõppele ja kodakondsuse omandamisele, ei ole andnud oodatud tulemusi venekeelse vähemuse lõimumisel Eesti ühiskonda. Eesti on jäänud ühiskonnaks, kus on kaks  keeleliselt eraldatud infomaailma, hariduskeskkonda ja tööturgu. Muret tekitab sotsiaalmajanduslike erinevuste püsimine eestlaste ja mitte-eestlaste vahel ning Eesti muukeelse elanikkonna võõrdumine Eesti riigist.

Visioon

Seisame sellise Eesti arengu eest, kus kodanike võrdsuse ning euroopalike väärtuste alusel on erineva etnilise päritoluga inimestel ühine riigiidentiteet. Erineva etnilise päritoluga inimesi koheldakse võrdselt ning nad tunnevad end ühtviisi Eesti kodanikena. Sõltumata rahvusest on inimestel võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks, arenguks ja heaoluks ning avalikus elus osalemiseks kõigil võimutasandeil. Ühtne, rahumeelne ning turvaline Eesti on võimalik vaid juhul, kui eestikeelse avaliku sfääri kõrval on rahvusvähemustele tagatud oma kultuuri arendamise ja keele säilitamise tingimused.

Meetmed

• Toetame rahvusvähemuste kaasamist demokraatlikesse otsustusprotsessidesse nii kohalike omavalitsuste kui riigi tasandil ning edendame mitte-eestlastest kvalifitseeritud spetsialistide karjäärivõimalusi avalikus teenistuses.
• Toetame riiklikult Eesti kirjanduse ja meediatekstide tõlkimist Eestis elavate vähemusrahvuste keeltesse ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestikeelses meedias. Toetame Eesti-ainelise venekeelse meediasisu tootmist.
• Toetame rahvusvähemuste kodanikuorganisatsioonide ja seadusekohaste rahvuskultuuriautonoomiate loomist ning tegevust.
• Venekeelse gümnaasiumihariduse osalisel üleviimisel eestikeelsele õppele peame esmatähtsaks tagada õpilastele antavate teadmiste kvaliteet, mitte pelgalt õigusaktide nõuete formaalset täitmist.
• Laiendame venekeelsete koolide õpetajate erialase kvalifikatsiooni täiendamise võimalusi, seostades need eesti keele täiendõppega ning toetame eesti ja vene õpetajate erialast koostööd läbi aineseltside, õpetajavahetuse ning mentorluse.
• Toetame eesti emakeelega pedagoogide tööleasumist vene õppekeelega koolidesse.
• Toetame eesti keele innovaatilise õpetusmudeli väljatöötamist vene õppekeelega koolidele koos kaasaegsete infotehnoloogial põhinevate õppematerjalide väljaandmisega.
• Tagame riigi poolt kehtestatud keelenõuete täitmiseks vajaliku eesti keele õppe tasuta kättesaadavuse.
• Tagame tugiõpetuse eestikeelsetes lasteaedades ja koolides õppivatele muukeelsetele lastele. Suurendame keelekümblusklasside arvu ning tagame nende riigieelarvelise finantseerimise kõrgema koefitsiendi alusel.
• Toetame eestikeelsetes koolides vene keele ja kultuuri süvaõpet valikainena.
• Toetame rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega pühapäevakoolide tegevust.
• Innustame muukeelsest keskkonnast tulevaid noori omandama eestikeelset kõrgharidust, kasutades laialdasemalt riigi kulul antava stuudiumi lisa-aasta võimalusi riigikeeleoskuse arendamiseks.
• Anname kodakondsuse Eestis sündinud lastele, kelle kodakondsuseta vanemad elavad siin Euroopa Liidu pikaajalise elaniku staatuses ning kes ei taotle oma lastele mõne teise riigi kodakondsust.
• Seame sihiks, et kõik mittekodanikest põhikooli lõpetajad saaksid kodakondsuse, ühendades põhikooli lõpueksamid kodakondsuse taotlemiseks vajalike keele- ja põhiseaduse tundmise nõuetega.
• Asendame üle 65-aastastele kodakondsust taotlevatele isikutele riigikeele eksami suulise vestlusega ning lubame neil sooritada põhiseaduse ja kodakondsuse eksami soovi korral nende emakeeles.
• Muudame olulisemad Eesti Vabariigi seadused sarnaselt inglise keelega elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks ka vene keeles.
• Teeme Eestis müüdavate ravimite ja muu inimeste tervise ja ohutusega seotud info tarbijatele kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles.
• Toetame Vene muuseumi ja Eesti rahvusvähemuste teiste kultuurikeskuste väljaarendamist.
• Toetame Peipsi-äärse piirkonna regionaalarengu programmi väljatöötamist ja arendamist eesmärgiga kaitsta ja säilitada vene vanausuliste kultuurilist omapära.
• Taastame rahvus- ja rahvastikuküsimustega tegeleva ministri ametikoha valitsuses koos tema büroo alaliste esindajatega Ida-Virumaal ning haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse küsimustega tegeleva allüksuse.