Maaelu ja põllumajandus

Tänane olukord

Eesti on regionaalsete erisuste suuruse poolest eelviimasel kohal Euroopas, mis tähendab, et Eesti maaelanike sissetulekute vahe võrreldes riigi peamistes kasvukeskustes elavate inimestega, on liialt suur. Primaarsektoris (põllumajandus, kalandus, jahindus) hõivatute arv on pidevalt vähenenud. Tasuvate töökohtade puudumise ja sellega paratamatult kaasneva ääremaastumise tulemusena lahkuvad paljud inimesed maalt. Nii jääb suur osa rahvuslikust rikkusest kasutamata ning maainimeste elukvaliteet ei parane.

Põllumajandusettevõtluse konkurentsivõimet ja hakkamasaamist ühisel turul mõjutavad oluliselt väiksemad põllumajandustoetused võrreldes vanade Euroopa Liidu riikidega. Piisavalt ei ole arenenud ega ka seadusandlikult toetatud tootjate valdkondlik ühistegevus. Samuti pole tekkinud vajalikku piirkondlikku sünergiat majandustegevuse arendamisel. Selline olukord takistab paljude talude ja väikeettevõtete arengut. Euroopa Liidu maaelu arengumeetmete tulemusena on hoogustunud külakogukonna ja selle identiteedi areng, millest aga ei piisa inimeste sidumiseks maaeluga, kui sellega kaasneb töökohtade puudus, kesine infrastruktuur ning kehv ühendus tõmbekeskustega.

Visioon

Kogu Eestis on hea elada. Elukeskkonna mitmekesisus ja kasvanud mobiilsus annab inimestele vabaduse valida meelepärane elu- ja töökoht ning elustiil. Läbimõeldud maaelu- ja põllumajanduspoliitika ning loodusrikkuste otstarbeka ja keskkonnateadliku kasutamise tulemusena on elavdunud maaettevõtlus ning oluliselt kasvanud maainimeste sissetulekud. Eesti põllumajandus on ühises Euroopa majandusruumis konkurentsivõimeline ning suudab tervisliku kodumaise toiduga varustada nii oma rahvast kui olla edukas välisturgudel. Riik toetab maal elavate inimeste kogukondlikke traditsioone ja eestlaslikku elulaadi, samuti talude arengut, sest iga kodu on oluline.

Meetmed

Maaelu areng

• Toetame maksupoliitiliste erisuste ja Euroopa tõukefondide meetmete eelistuste kaudu maapiirkondadesse töökohti loovate ettevõtjate investeeringuid. Eelistame ettevõtjate koostööle suunatud projekte.
• Peame tähtsaks maainimesi ja maapiirkondade arengut puudutavate projektide ja küsimuste puhul aktiivsemat kaasamispoliitikat. Peame õigeks, et järjest rohkem tegevusi suunataks läbi LEADER-laadse (omavalitsus, ettevõtjad, kohalik omavalitsus üheskoos) otsustusprotsessi.
• Laiendame olemasolevat maainfrastruktuuri toetusprogrammi, et aidata kaasa puhta vee ja kanalisatsiooni ning interneti kättesaadavusele, samuti kohalike teede (sealhulgas tolmuvabaks muutmine) ning elektri- ja sidevõrkude rajamisele.
• Euroopa maaelu tõukefondide kaasabil likvideerime tarbetud vanad põllumajandushooned ja varemed.
• Toetame jätkuvalt külakogukonna arengule, identiteedi tugevdamisele ja omaalgatusele suunatud tegevusi.
• Peame oluliseks Euroopa maaelu tõukefondi kaasabil traditsiooniliste põllumajandusmaastike (pärandkooslused, puisniidud, kiviaiad) säilitamist ja taastamist.
• Loome seadusandlikud võimalused Natura aladel säästliku majandustegevuse elavdamiseks.

Põllumajandus ja maaettevõtlus

• Põllumajandustootmise konkurentsivõime tõstmiseks peame oluliseks alates EL uuest finantsperioodist toetuste ühtlustamist vanade ja uute liikmesriikide vahel. Toetame põllumajandustoetuste maksmist Euroopa Liiduga kokkulepitud maksimummäärades ja tootmispiirangute, sealhulgas piima tootmiskvootide ja maa tootmisest väljajätmise kohustuse, kaotamist ning riigiabi maksmist ühistel alustel.
• Langetame alates 2013. aastast toiduainete käibemaksu 5%ni, mis jätab põllumajandustootjate käibesse lisaraha.
• Loome täiendavaid võimalusi väikeettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks, kõrvaldades seadusandlikud kitsaskohad nende tegevuselt.
• Toetame Eesti toidu ja kohalike piirkondlike toitude programme, mis toetavad sisetarbimise suurendamist ja kohalikku eripära.
• Langetame põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimaksumäära Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
• Loome riigi ja põllumeeste koostöös põllumajanduse saagikahjude korvamise tarvis vabatahtliku kindlustussüsteemi.
• Kaardistame Eesti bioenergia ressursid nende efektiivsema kasutamise huvides ja eesmärgiga võtta seni kasutamata põllumaad uuesti käibesse. Toetame bioenergia tootmist Euroopa tõukefondide kaasabil.
• Väärtustame keskkonnasõbralikke majandamisviise ja suurendame tõukefondide meetmete abil mahetootjate motivatsiooni toota turule rohkem kaubatoodangut.
• Suuname lepingulise koostöö põllumajandusministeeriumi ja põllumajanduslike õppe- ja teadusasutuste vahel praktilisele alusele.
• Viime lõpuni maareformi.

Ühistegevus

• Toetame põllumajandustootjate jätkusuutlikku ühistegevust läbi riigieelarve ja maaelu tõukefondi, kõrvaldame euroopalikke traditsioone arvestades seadusandlikud kitsaskohad nende tegevuselt.
• Maaelu tõukefondi kaasabil toetame süsteemselt väiketootjate piirkondlikku ühistegevust oma toodangu (käsitöötooted, kvaliteetne kohalik toit, tarbekaubad) otseturustamiseks.
• Loome seadusandliku baasi ja toetame rahaliselt laenu-hoiuühistute teket ja nende koondumist Ühistupangaks.

Kalandus

• Koondame kalanduse valdkonna põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
• Koostöös huvigruppidega töötame välja meetmete süsteemi kalanduse praegusest kriisist väljatoomiseks, toetades nii kalurite tegevuse mitmekesistamist, esmast kala ümbertöötlemist kui ka ühise turustamise arendamist.
• Toetame Euroopa kalanduse tõukefondi meetmete toel kalanduse, turismi, kohaliku toiduainetööstuse ning toitlustuse koostööd rannikupiirkondades.
• Toetame Euroopa tõukefondi toel vesiviljeluse võimaluste maksimaalset kasutamist Eestis.