Rahandus

Tänane olukord

Eesti maksukoormus ulatub viimastel aastatel 30-35% SKP-st ja riigieelarve kulupool üle 40% SKPst, mis näitab riigi tulude puudujääki ning eelarvepoliitika mittekestlikku olukorda. Maksukoormus jaguneb täna ebamõistlikult ja ebaõiglaselt. Tööjõu- ja tarbimismaksud võimenduvad koostoimes ning seetõttu kannavad suhteliselt kõige kõrgemat maksukoormust 320–960 eurot (ca 5000–15000 krooni) kuus teenivad inimesed. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eestis tarbimist maksustatud üle keskmise ning väga vähe on maksustatud kapitali omamine. Jäigalt iga-aastast riigieelarve tasakaalu ja ühetaolist maksupoliitikat taotlev rahanduspoliitika võimendab headel aegadel majanduse ülekuumenemist ning rasketel aegadel majanduslangust ega võimalda fokuseeritud lähenemist majandusarengu suunamisel.

Visioon

Kaasaegne maksusüsteem tagab kvaliteetsete avalike teenuste osutamise, võimaldab tasandada majandustsüklite mõju, toetab fokuseeritud majandus- ja regionaalarengut ning vähendab sotsiaalset kihistumist. Riigi tulude ja kulude tasakaalu hinnatakse 4–5-aastase perioodi järel. Pikemaajaline eelarve planeerimine arengukavadele vastava riikliku eelarvestrateegia koostamise abil võimaldab Euroopa rahaliidu nõuete raamides eelarve üle- ja puudujääki iga-aastases arvestuses. Majanduse kuumenemisel peab eelarve olema ülejäägis, majanduse jahtumisel võib eelarve olla puudujäägis.

Meetmed

Maksud

• Alandame toiduainete, ravimite ja kultuuriürituste piletite käibemaksumäära 5%le, vähendades nii toiduainete, ravimite ja kultuuriürituste piletite hindu.
• Toetame progresseeruvat tulumaksu, et täiendavalt rahastada perede toimetulekut, haridust ja tervishoidu. Maksustame 1000 eurot (ca 15 647 krooni) kuus ületava tuluosa 26%lise tulumaksumääraga. Majanduskasvu ajal suurendab progresseeruv tulumaks üldist maksukoormust ja pidurdab majanduse ülekuumenemist, majanduslanguse ajal aga alandab üldist maksukoormust, elavdades seeläbi majandust.
• Kehtestame juriidiliste isikute tuludele madala määraga (10%) maksu ja vabastame erisoodustusmaksust töötajate haridusse ja tervise edendamisse tehtavad kulud. Täiendava maksutulu abil toetame regionaalset ettevõtlust, eksportivaid ettevõtteid ja tehnoloogiainvesteeringuid.
• Alandame inimeste õiguskaitse kättesaadavuse ning eluliselt oluliste toimingutega seotud riigilõivude määrasid. Riigilõivude määramisel lähtume eelkõige lõivude kulupõhisuse põhimõttest.
• Keskkonna saastamise ja luksustarbimise piiramiseks kehtestame automaksu esmaregistreerimise põhise luksusmaksuna. Sellega soodustame keskkonnasäästlikumate autode soetamist ja piirame autostumist. Sõiduauto registreerimismaks jääb sõltuvalt auto omadustest vahemikku 0-4500 eurot (ca 0-70000 krooni).
• Toetame füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamisel üleminekut tegevusloamaksule ja vähendame nende maksukoormust haigestumise korral.
• Kuni teise omavalitsustasandi loomiseni taastame kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks suurendame füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4%lt 11,93%ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljard krooni), eraldame kohalike teede korrashoiuks 15% kütuseaktsiisist laekuvatest summadest ning kindlustame vahendid kohalike omavalitsuste haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.
• Suurendame regionaalpoliitilisi erisusi riigi ja Euroopa Liidu sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel.
• Riigile tuluallika ja majandusjulgeoleku komponendina säilitame riigi osaluse strateegilistes infrastruktuuriettevõtetes.