Regionaalareng ja kohalik omavalitsus

Tänane olukord

Ligi pooled Eesti omavalitsused on ääremaalised. Seal elab ligikaudu 140 000 inimest ja need hõlmavad üle poole Eesti pindalast. Ääremaid iseloomustab kvaliteetsete avalike teenuste piiratud kättesaadavus, tööjõu ka loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste ressursside (elukeskkonna) alarakendatus, nõrk ettevõtlus, oluliselt suuremad tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näitajad ning haridus-kultuuriline mahajäämus. Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutuse tasandil tugevalt riigikeskne ja paljudele valdadele ning linnadele antud funktsioonide edukas täitmine eeldab omavalitsusüksuste piirideülest koostööd. Haldusterritoriaalne riigireform on olnud poliitiliste väitluste teemaks enam kui kümmekond aastat, kuid reaalsete kokkulepeteni ei ole jõutud.

Visioon

Kõikjal Eestis on inimestele kättesaadavad nüüdistasemel avalikud teenused ja loodud võrdsed võimalused inimväärseks eluks ning eneseteostuseks.

Meetmed

Kuni riigireformi teostamiseni taastame kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks suurendame füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4%lt 11,93%ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljard krooni), eraldame kohalike teede korrashoiuks 15% kütuseaktsiisist laekuvatest summadest ning kindlustame vahendid kohalike omavalitsuste haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.

Loome maakondliku omavalitsustasandi

Pikemas perspektiivis peame oluliseks maakondliku omavalitsustasandi loomist, mille esindusorganiks on maavolikogu ja täitevorganiks maavanem. Maavolikogu moodustamise eesmärk on paremini täita ühe omavalitsuse piire ületavaid omavalitsuslikke ülesandeid ja tagada kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus (koolivõrk, jäätmemajandus, transport, tervishoid) maakonnatasandil. Maavolikogu juhindub oma tegevuses maakonna vajadustest ja arengueeldustest, et tagada maakonna kui terviku tasakaalustatud areng. Maavolikogu otsustab kõigi maakondlike omavalitsuslike ülesannete üle, mille loetelu sätestatakse seadusega. Maavolikogu valitakse otsestel valimistel, mis kindlustab kõigi maakonna omavalitsusüksuste esindatuse maavolikogus.

Maavolikogu täitevorganiks on maavolikogu valitud maavanem ja tema juhitud kantselei. Maavanem võib korraldada vastavalt kokkuleppele ja seadusele ka teatud riiklike ülesannete täitmist riigipoolse finantseeringu olemasolu korral. Maavolikogu ülesannete täitmiseks on vajalik, et regionaaltasandi ja kohalike omavalitsusüksuste tulubaas (moodustub maavalitsuste eelarvevahenditest, täiendavatest eraldistest füüsilise isiku tulumaksust ning muudest allikatest) tagaks nende eelarvelise iseseisvuse.

Me ei pea valdade sundliitmist lahenduseks. Samuti ei toeta me tänaste maakondade valdadeks muutmist ega omavalitsustest osavaldade moodustamist, kuna see vähendab kogukonna võimalust ise otsustada ja politiseerib põhjendamatult osavalla juhid.

Muudame maakonna sisuliseks omavalitsustasandiks, koondades sinna valdade ja linnade piire ületavad funktsioonid, mille täitmine tänastel omavalitsusüksustel käib üle jõu, ning riigi avalike teenuste osutamise, mis on inimesest põhjendamatult kaugele jäänud. Tänaste omavalitsusüksuste täita jäävad endiselt omavalitsussisesed valla ja linna tasandi funktsioonid.

Riigireformi täpsemasse kavandamisse kaasame Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu esindajad ning teiste huvigruppide esindajad.