Sisejulgeolek

Tänane olukord

Eestil ei ole täna ühtset ja valdkonda tervikuna katvat sisejulgeolekupoliitikat. Sisejulgeolek on killustatud erinevate ametkondade ja ministeeriumide vahel. Nii politsei- ja piirivalveamet, päästeteenistus kui vanglasüsteem vaevlevad rahapuuduses ja sellest tulenevalt on nõrgenenud ka nende ametkondade personalipoliitika. Päästeteenistujate arv on vähenenud kriitilise piirini, mistõttu on pikenenud reageerimisaeg, eriti maapiirkondades. Sisejulgeoleku valdkonnas konkurentsivõimelise palga vähendamine, koondamisoht ja investeeringute silmnähtav vähenemine suurendab julgeolekuriske. Varjatud kuritegevuse nagu narkokuritegevuse ja korruptsioonijuhtumite absoluutarvu vähenemine on märgiks vähenenud suutlikkusest kuritegevuse nähtamatu varjupoolega aktiivselt tegeleda. Taas tõusnud tule- ja uppumissurmade arv annab tunnistust politsei- ja päästeasutuste alarahastamisest ja sellega kaasnevast elanikkonna turvalisuse vähenemisest. Ühinemine Schengeni õigusruumiga on küll lihtsustanud Euroopas liikumist, kuid samas suurendanud survet meie riigipiirile väljastpoolt. Eesti on muutumas põgenike transiitmaast sihtriigiks.

Visioon

Vähendame õnnetustes hukkunute arvu vähemalt neljandiku võrra, tõhustades kõigi sisejulgeolekuga tegelevate asutuste, era- ja kolmanda sektori koostööd.

Meetmed

• Taastame riigi sisejulgeoleku eelarve ja investeeringud kolme aastaga 2008. aasta tasemel.
• Peatame personali vähendamise politsei- ja piirivalveametis, päästeteenistustes ja vanglasüsteemis, tagame sotsiaalsete tagatiste (sh pensionite) jätkusuutlikkuse, konkurentsivõimelise palga, lõpetame sunnitud puhkusepäevade- ja töötundide väljavõtmise ja väärtustame nimetatud elukutseid.
• Toetame kogukonnakeskse politsei ideed. Vaatame üle senised konstaabliteenistuse tööpõhimõtted ja -koormuse ning seotuse abipolitseinike kaasamise võimaluste ja kogukondlike valveorganisatsioonidega. Toome konstaabliteenistuse rahva juurde tagasi ja taasavame elanikkonna teenindamiseks vajalikud teeninduspunktid nii linnas kui maal.
• Lihtsustamaks inimeste suhtlemist politseiga, varustame politseisõidukid tänapäevaste side- ja infotehnoloogiliste vahenditega ning teeme e-politsei kättesaadavaks igale konstaablile. Loome tingimused operatiivteenistuste kohalolekuks kõigis maapiirkondades. Politsei- ja päästeamet peab olema suuteline leidma tee igasse tallu ja iga abivajava inimeseni.
• Kehtestame nulltolerantsi korruptsioonile kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes.
• Uuendame päästeteenistuse masinaparki ning vabatahtlike päästekomandode ja päästjate varustust.
• Viime lõpuni politsei- ja piirivalveameti ning päästeteenistuse vajalike ruumide ja rajatiste renoveerimise, võttes prioriteediks Kirde-Eesti ja teiste kaugemate maapiirkondade objektid.
• Toetame igakülgselt Haagi tegevuskava rakendamist ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist tegevuse ühtlustamist justiits- ja siseküsimustes. Erilist tähelepanu pöörame politsei- ja õigussüsteemile, samuti piiriületamise, immigratsiooni ja varjupaikadega seotud küsimustele.
• Tööorjuse, prostitutsiooni vahendamise ja muu inimkaubandusega seotud ekspluateerimise tõhusamaks uurimiseks ja ennetamiseks võtame hiljemalt 2012. aastal vastu inimkaubanduse vastase seaduse. Organiseeritud ja professionaalse kuritegevusega võitlemiseks arendame eelisjärjekorras välja nendele kuriteoliikidele spetsialiseerunud üleriigilise kriminaalpolitsei.
• Töötame välja tõhusa rehabilitatsioonisüsteemi ohvrite abistamiseks. Koostame tegevuskava ühiskonda pikaajaliselt traumeerivate ja varjatud kuriteoliikidega võitlemiseks. Pöörame erilist tähelepanu selliste kuriteoliikide ennetamisele ja tõkestamisele nagu lastevastased- ja lähisuhtekuriteod (perevägivald), vihkamiskuriteod, inimkaubandus ja prostitutsioon.