Sotsiaalne kaitse

Tänane olukord

Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada kõigile, sealhulgas lastele, eakatele, puuetega inimestele, töötutele ja madalapalgalistele töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. Eesti sotsiaalkaitse kulutused ühe elaniku kohta on aga Euroopas ühed madalamad. See ei võimalda sotsiaalpoliitikale seatud ülesandeid täita. Pikemas perspektiivis tingib rahvastiku vananemine vastuolu sotsiaalkaitse rahastamise ja teenuste kättesaadavuse ning ühiskonna ootuste vahel. Juba täna oleme tunnistajaks tervishoiuteenuse üha halvenevale kättesaadavusele. Pikad ravijärjekorrad, kesine teenindus, kallid ravimid ja avaliku tervishoiu asendumine eratervishoiuga jätab paljud inimesed ravivõimalustest ilma. Sotsiaalpoliitika on kahetsusväärselt muutumas „poliitkingituste“ valdkonnaks, kus maksumaksja raha eest manipuleeritakse puudustkannatavate valijatega.

Visioon

Inimkeskse, selgetest põhimõtetest lähtuva, tervise-edendusele suunatud ja kogu ühiskonna arengut toetava sotsiaalpoliitika tulemusena on paranenud laste, eakate, puuetega inimeste ja töötute olukord. Eesti inimeste tervena elatud aastate arv on jõudsalt kasvamas. Maksupoliitika soosib tervislikke eluviise ja tervishoiuteenuste kättesaadavus on paranenud. Sotsiaalsüsteem toetab inimest kogu tema elukaare vältel. Noorte, eakate ja puuetega inimeste kaasatus tööturule on paranenud. Kõikidele peredele on loodud võimalused tervete ja tublide laste kasvatamiseks. Eakatele tagatakse tingimused väärikaks vananemiseks – nii iseseisvaks toimetulekuks kui vajaduse korral kvaliteetse hooldeasutuse teenusena.

Meetmed

Lapsed ja pered

Seame eesmärgiks laste vaesusega võitlemise ja kõigi laste täisväärtuslikku arengut soodustavate tingimuste loomise kodus, lasteasutustes, koolides ja ümbritsevas keskkonnas.

• Kolmekordistame lapsetoetuse. Maksame igale lapsele kuni 19. aastaseks saamiseni 60 eurot (ca 940 krooni) kuus.
• Parandame vaesusriskis perede toimetulekut ja kahekordistame üksikvanema lapse toetuse. Jätkame vanemahüvitise maksmist ja muudame selle õiglasemaks, langetades praegust lage kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele. Muudame vanemahüvitise maksmist paindlikumaks nii, et hüvitist saaks osadeks jagatult välja võtta kuni lapse 8-aastaseks saamiseni.
• Suurendame seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust 168,74 eurolt (ca 2640 krooni) vähemalt alampalgani.
• Maksame täiendavat 30 eurost (ca 470 krooni) lastetoetust neile, kelle vanemad on töötud.
• Taastame ranitsatoetuse.
• Jätkame SDE algatatud riiklikku programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“, millega suurendame riiklikke investeeringuid lasteaedadesse.
• Tõstame lasteaiaõpetaja palga algkooliõpetaja palga tasemele.
• Säilitame universaalsete lastetoetuste süsteemi ja lihtsustame alternatiivsete lastehoiuvõimaluste kättesaadavust (perehoid, mängutoad jne).
• Tugevdame laste kaitset ning seame eesmärgiks, et iga 1000 lapse kohta oleks üks kvalifitseeritud lastekaitsetöötaja. Toetame lastekaitse võrgustike arengut, et tagada varane ja kiire sekkumine laste õiguste rikkumisse.
• Toetame õiguskantsleri volituste suurendamist ning institutsiooni tugevdamist, et täita lasteombudsmani funktsioone.
• Võtame vastu uue, 21. sajandi vajadustele vastava lastekaitseseaduse.
• Aitame üksi last kasvatavat vanemat juriidilise abiga juhul, kui teine vanem hoiab kõrvale elatisraha maksmisest. Tugevdame riigi funktsioone maksmisest kõrvale hoidva vanema mõjutamisel ning pikendame riigipoolse elatisabi maksmise perioodi.
• Arvame toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulgast välja peretoetused. Üliõpilastele toimetulekutoetuse määramisel lähtume tudengi, mitte tema vanemate sissetulekutest.
• Moderniseerime peresuhteid käsitlevat seadusandlust, et tagada kõikide peretüüpide õiguste kaitse.

Eakad

Seame eesmärgiks aktiivse ja väärika vanaduspõlve. Kõigil eakatel inimestel peab säilima võimalus paindliku ajakavaga võimetekohaseks tööks, huvialadega tegelemiseks ja iseseisvalt kodus elamiseks võimalikult kõrge eani.

• Tagame pensionide tõusu kooskõlas palkade ja hindade kasvuga. Vähemalt alampalka saanutele tagame pensionikindlustusstaaži arvutamisel ühe täisaasta arvestamise.
• Kehtestame paindliku pensioniea ja anname vähemalt 60-aastaseks saanutele õiguse viie aasta jooksul otsustada pensionile siirdumise aja üle.
• Suurendame eakatele mõeldud teenuseid, sh koduhooldusteenuse mahtu, et eakad saaksid võimalikult kaua elada oma kodus. Suurendame koduõendusse ja hooldusteenusele tehtavaid investeeringuid krooniliste haigete raviks kodustes tingimustes.
• Kehtestame hooldekodu teenusele riiklikud standardid. Tagame kvaliteetse hooldusravi, peatame hooldusravil viibijate teenuse maksumuse omaosaluse suurendamise ning toome tervishoiuteenuse hooldekodudesse. Loome riigi, omavalitsuste, ettevõtjate ja eraisikute koostöös süsteemi, mis teeb hooldekodud ja pansionaadid kõigile soovijatele kättesaadavaks.
• Pensionäridele, kes hambaproteesihüvitist ei vaja, hüvitame hambaravi kulusid kuni 255,65 euro (ca 4000 krooni) ulatuses 3-aastase perioodi jooksul.
• Taastame riikliku matusetoetuse.

Erivajadustega inimesed

Seame eesmärgiks erivajadustega inimeste elukvaliteedi tõusu, parandades sotsiaalteenuste kättesaadavust. Kaasame erivajadustega inimesed võimetekohasesse tegevusse, sh tööturule, ja toetame kõigiti nende osalemist ühiskondlikus elus.

• Tagame toetused vastavalt vanusegruppide vajadustele ning lühendame rehabilitatsiooniteenuse järjekordi. Tagame kõikidele rehabilitatsiooniplaani saanutele ettenähtud teenused.
• Tagame erivajadustega inimeste õppimis- ja töötamisvõimaluse rahastamise ning toetame täiend- ja ümberõpet, et soodustada puuetega inimeste naasmist tööturule.
• Lihtsustame puude tuvastamise ja kontrolli süsteemi ning tagame, et puude astet ei saaks vähendada enne, kui toimub reaalne toimetulekuvõime taastumine.
• Parandame puudega laste ja noorte õppimisvõimalusi ning maksame neile õppimistoetust. Garanteerime puudega lastele haridus- ja arenguvõimalusi tagavate tugiteenuste olemasolu sõltumata pere elukohast.
• Tagame puuetega inimestele võrdsed võimalused osaleda ühiskondlikus elus, parandades ligipääsetavust seda võimaldavale keskkonnale.
• Parandame sportimisvõimaluste kättesaadavust erivajadustega inimestele.

Tervisekaitse

Seame eesmärgiks, et inimene saaks vähemalt kolme päeva jooksul perearsti juurde, kolme nädalaga eriarsti vastuvõtule ning kolme kuuga operatsioonile.

• Teenuste kättesaadavuse suurendamiseks suuname tervishoidu maksutulude arvel täiendavalt 256 miljonit eurot (ca 4 miljardit krooni) nelja aasta jooksul, muutes selle abil perearstiteenuse kättesaadavaks kõigile inimestele ning suurendades soodusravimite kättesaadavust.
• Muudame tulumaksuseadust nii, et tööandja poolt tehtavaid kulutusi töötajate täiendavaks ravikindlustuseks ja tervise edendamiseks ning spordiga tegelemiseks ei käsitleta maksustamisele kuuluva erisoodustusena.
• Laiendame ravikindlustust transpordihüvitiste maksmisega, et kindlustada abivajaja pääs spetsialisti juurde. Suurendame tervishoiu ja hoolekande rahastamise läbipaistvust ja toetame üleminekut diagnoosipõhistele hindadele.
• Loome tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse (2,3% palgafondist).
• Võtame vastu patsiendi seaduse, mis korrastab arsti ja patsiendi suhteid parema teavituse kaudu.
• Toetame tervishoiuteenuste ekspordivõimekuse ja eriti tervishoiuturismi arendamist kui lisavõimalust riikliku tervishoiusüsteemi tugevdamiseks ja Eesti elanikele kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks.
• Pikendame tasuta hambaravi päevaõppes osalejatele kuni õpiaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 26. eluaastani. Taastame hambaravihüvitise kõigile kindlustatutele.
• Vaesusriskis olevatele patsientidele töötame välja täiendava kompensatsioonimehhanismi ravimite ostmiseks.
• Laiendame ja muudame efektiivsemaks HIVi ja AIDSi ennetustöö ning testimise ja tagame HIV- ja AIDS-alase riikliku strateegia elluviimise, kindlustades abivajajad nii ravi kui rehabilitatsiooniteenusega.
• Viime narkomaania ennetus- ja ravivõimalused vastavusse tegelike vajadustega, toetades sealjuures riiklikult noorte narkosõltlaste ravi- ja rehabilitatsioonikeskuste tegevust.
• Lastevanemate, haridusasutuste, lastekaitseorganisatsioonide, meedikute ja politsei koostöös töötame välja riikliku programmi võitluseks koolinoorte seas leviva alkoholismi ja narkomaaniaga.