Välispoliitika

Tänane olukord

Eesti on lisaks liikmestaatusele Euroopa Liidus ja NATOs saanud ka Schengeni viisaruumi ning OECD liikmeks ja ühinenud eurotsooniga. Siiski tuleb senisest enam pingutada, et osaleda sisulisemalt ja suutlikumalt nii Euroopa Liidus kui ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, rakendada Eesti välisesindused senisest tõhusamalt ekspordi toetamisse välisturgudel ning luua konstruktiivsed ja heanaaberlikud suhted Venemaaga.

Visioon

Välispoliitika aitab kindlustada Eesti julgeolekut, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aitab kaasa inim- ja kodanike põhiõiguste, demokraatia, õigusriigi ning pressivabaduse toetamisele nii Eesti lähiümbruses kui kogu maailmas. Eesti osaleb proaktiivselt rahvusvahelistes ühendustes ja organisatsioonides ning meil on piisavalt informatsiooni ja väljakujunenud võimekus neis teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Olulisemates välispoliitika küsimustes valitseb võimalikult suur siseriiklik üksmeel.

Meetmed

• Arendame konstruktiivseid suhteid Venemaaga ning astume samme Eesti-Vene piirilepingu mõlemapoolseks ratifitseerimiseks ja jõustamiseks välisministrite poolt 2007. aastal parafeeritud kujul.
• Arendame tihedat koostööd Läänemere riikidega regionaalselt olulistes valdkondades (keskkond, energeetika ja infrastruktuurid, transport, julgeolek jms). Taotleme Eesti kui Balti regiooni arenguveduri positsiooni kindlustamist.
• Rakendame Eesti välisesindused ekspordi toetamisse välisturgudel. Korrastame välisesinduste võrku, et see vastaks Eesti vajadustele, parandades diplomaatide ettevalmistust ning suurendades vajadusel majandusdiplomaatide ja ekspertide arvu.
• Osaleme aktiivselt Euroopa Liidu ühiste poliitikate väljatöötamisel valdkondades, mis on otseselt seotud riigi julgeolekuga ja mida on vaja ellu viia riikideülesel tasandil (immigratsioonipoliitika, energiajulgeolek jms).
• Peame oluliseks ametnikkonna erialasesse täiendkoolitusse panustamist, et parandada Eesti võimekust sisuliselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsesside varajastel etappidel.
• Muudame Euroopa Liidu tõhusamaks ja arusaadavamaks, aidates ellu viia Lissaboni lepingut, kus meie huvi on eriliselt panustada ühtse EL välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) vallas.
• Toetame igakülgselt EL sise- ja justiitsvaldkonna IT Agentuuri loomist Eestis.
• Toetame aktiivselt Euroopa Liidu edasist laienemist ja abistame Euroopa Liiduga lõimuvaid riike – Horvaatiat, Islandit, Montenegrot, Makedooniat ja Türgit – reformide elluviimisel. Toetame lahenduste leidmist teiste Lääne-Balkani riikide (Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Albaania ja Kosovo) lõimimiseks Euroopasse.
• Toetame Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat reformide läbiviimisel ning demokraatia tugevdamisel läbi kahepoolsete arengukoostöö projektide ja Euroopa Liidu idapartnerluse.
• Toetame Ukraina ja Gruusia ning Lääne-Balkani riikide reforme, mis on suunatud NATO standardite saavutamisele. Toetame Makedoonia liitumist NATOga.
• Osaleme lahenduste otsimisel Euroopa Liidu lähinaabruse külmutatud konfliktidele (Mägi-Karabahhia, Transnistria, Abhaasia, Lõuna-Osseetia).
• Tähtsustame kahepoolseid lähedasi suhteid Ameerika Ühendriikidega ja seisame tugevate ja konstruktiivsete transatlantiliste suhete eest.
• Toetame Euroopa Liidu aktiivset dialoogi Idapartnerluse riikidega, et jõuda nendega viisavabaduseni. Toetame lepingulise baasi arendamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel eesmärgiga lihtsustada kodanike liikumist ja jõuda Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadusleppeni.
• Arendame aktiivselt välja Eesti rahvusliku kompetentsi meist geograafiliselt kaugete, ent välis- ja julgeolekupoliitiliselt oluliste regioonide tundmisel (Lähis-Ida, Hiina, India jt).