Neeme Suur: Virtsu sularaha ehk Elu võimalikkusest maal
Avalikud teenused ja elutähtsad teenused on kaks eri asja. Tihti osutavad elutähtsaid teenuseid hoopis erasektori ettevõtted. Kui päästeteenus on avalik teenus, siis toidupoe pidamine on erateenus. Elutähtsad on mõlemad.
Liberaalne maailmavaade ei luba erasektorile erilisi piiranguid seada. Sellega kaob aga riigil kui rahva esindajal ka võimalus mõjutada elutähtsate teenuste osutamist. Niikaua kuni erasektor käitub kenasti, on kõik vahva. Firmade omanikud on ju ka inimesed, saavad aru, hoolivad firma mainest jne.
Nii, loodame me, käitub praegu ka Swedbank Virtsu (ja teiste) sularahaautomaatide puhul. Tegelikult on aga nii, et erasektor on eraomandis ja me ei saa loota, et erafirma käitub alati meie arust vajalikul viisil. Me ei saa ka erasektorile ette heita, et too on väljas vaid kasumi peal. Ongi ju. Tihtilugu erasektor, tunnetades oma seotust ühiskonnaga, lubab endale ühes tegevuses kahju, et üldise positiivse maine arvelt saada kusagilt mujalt rohkem käsu. Aga me ei saa erasektori firmalt sellist käitumist nõuda.
Riik ehk siis ühiskond saab muidugi nõuda erasektorilt igasuguseid asju – kirjutada nõudeid seadusesse ja nõuda neist kinnipidamist. Eriti tugevalt on reguleeritud sellised valdkonnad, kus valitseb monopol või on vaba konkurents muul moel häiritud (näiteks vesi, gaas, elekter jms).
Pangateenuste alal valitseb vaba konkurents. Kui mõni turul olevatest konkurentidest ei taha sularaha väljastamise teenust Virtsus pakkuda, siis jääbki teenus ära. Asemele tuleb hoopis näiteks tarbijate ühistu pakutav võimalus võtta sularaha välja poe kassast, kuigi selle eest küsitakse hingehinda. Teenus nagu on, aga maal elamine läheb veelgi kallimaks.
Nii käivad asjad siis, kui riik ei sekku erasektori osutatavate elutähtsate teenuste osutamisse. Kui erasektor ei taha üldse teenust osutada või osutab seda liiga kallilt, aga samas on tegemist elutähtsa teenusega, siis kas osutab või ostab seda avalik sektor, ehk siis teenus makstakse kinni maksumaksja rahast. Kui ikka keegi poodi pidada ei taha ja poodi on väga vaja, siis lõpuks peab kohalik vald poodi pidama. Ja selleks peab vallal ka raha olema.
Pangaautomaatide hooldus ja nende ülalpidamine ei ole tõesti nii kallis, kui praegu kinnitatud on. Küsimus on aga hoopis selles, et kas meie (riik) sunnime erafirmat tegema seda, mida ta ei taha teha, või maksame selle kinni, nii et ta tahaks.
Mul ajab kopsu üle maksa see diskussioon, mis praegu käib. Suuremalt jaolt on tegemist silmakirjaliku näpuvibutusega pankadele, muud midagi. Et olge head, leppige kokku, Virtsu rahvas tahab ka…
Tegelikult on regionaalpoliitika Eesti riigis praktiliselt olematu. Tegelikult ei kavatse (ega ka saa) keegi sundida ühtegi panka milleski kokku leppima ega ka Virtsus rahaautomaati pidama. Meie suurepärase majandusvabaduse tingimustes ei tule ju kõne alla, et igale pangale pannakse peale kohustus pidada üleval mingit kindlat automaatide võrgustikku. Kui aga maksumaksja raha ei ole (sest makse ei korjata) või seda ei jagu sinna, kuhu vaja (avalikule teenusele maapiirkondades) või peetakse selle käsutamist ebaotstarbekaks (maapiirkondade teenused), siis ongi kõik kohad halisemist täis, aga tegelikult midagi ette ka ei võeta.
Ma võin teile ütelda, miks Swedbank Virtsus enam automaati ei pea ja miks ta teiste pankadega koostööle ei lähe, et automaatide võrgustikku ühiselt ülal pidada. Ta ei taha. Ma võin teile ka öelda, mis sellest teemast saab – mitte midagi ei saa.
Praegune valitsus mingit süstemaatilist sundi ega suunamist ei rakendaja omavalitsustele selliste teenuse kinnimaksmiseks raha juurde ei anta. Omavalitsustele antakse raha juurde näpuotsaga enne valimisi. Sellest rahast piisab, et saada hääli, aga ei jätku, et korvata vahepeal sündinud kahju elukeskkonnale. Heal juhul lepitakse selleks, et lihtrahval oleks põhjust tänulik olla, kokku Virtsu automaadi säilimises. Panga jaoks on ju tegemist väikese lisakuluga.
Küsimus ei ole aga Virtsu automaadis. Küsimus on selles, kas riigis valitsev süsteem toetab elu säilimist väljaspool suurlinnu või ei toeta. Praegu valitsev süsteem ei toeta. Süüdi ei ole Swedbank. Tema teeb vaid seda, mida üks erafirma ikka teeb maksimeerib kasumit.
Allikas: Hiiu Nädal